теeкс тaeнасе поститусе вене кеeлес ?:D Olgu, olgu. Hommikul "vapral" sammul kooli poole. Täna polnud koolis küll midagi lahedat, millest rääkida. Reede, see kõige jubedam päev kah(jubedad tunnid). Ma lihtsalt KARDAN seda keemiat juba. Ajaloos oli see mõistete töö, mida kõik vahetunnid tuupisin. Tehtud sain kuidagi viisi. Lõpuks siis koitsa. Vanaema oli siin ja tõi mingit šoksi kaa. Maitsesin seda, küsisin, et kas sa tead mis maitsega see on ka? Ta ei teadnud, ise sain aru kohe, et rumm. Ei aga väga hea. Veidi aja pärast oligi minek trenoo. Nagu ikka nalja sai. Kõik olid juba varem rajale läinud,kui me Helenaga sinna jõudsime. Ainult Gertrud oli seal, hakkas kohe naerma ja oli valmis peksa andma. Hakkasime naerma mõlemad. Läksime ka rajale:35min soojaks, veidi hüpekaid ja 30min jooks. Algul tegime veits pilte ja video kah. Hüpekad muidu ikka head, aga peale hüppekat tuli kohe mingi poriloik, mis muutus algul kraaviks ja hiljem oli juba nagu meri. Panin siis sinna ikka perseli sisse ka ühekorra. Ja siis mäe üleval olid Matthias, Koit ja Kaspar. Kõik olid hüppekasse mineku valmis, kui Matu järsku ütles: "daamidel on eesõigus, las ma lähen!" On ikka hea tüüp no. Muiidugi hüpekates tehti ka pilti ja pärast jooksus ka. Jooksime siis muidu kooli, Liisu tahtis kapist midagi võtta, aga uks oli juba lukus. Tulime siis ära ja koju minek. Issi tuli järgi ja Alvaroo ja Krissu-Helena tulid ka meiega ja siis järsku pm kõik koos karjume autos: NÕMMEE! Keegi oli mingi nõmme mütsiga tüüp jooksis Pirita Kosel ringi, no ma ei saa aru :D Jõudsin koju ja kõik olid just sünnale minemas, niiet nüüd täiesti HOME ALONE!! Lõbustage mind siis paluks :)
Aga До свиданья siis ! :)
Mirrors don’t talk and lucky for you, they don’t laugh either.
Anyone can make you smile, many people make you cry.But it takes someone really special too make you smile with tears in you eyes!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar