pühapäev, 24. aprill 2011

The next time you think you're perfect ,try walking on water.

   Tsaukiiiiii!
Jah, nii see on. Suvi on lähedal!! Ilm on soe, päike paistab...Mulle meeldib. Aga eile jäi täitmata ja räägin siis nüüd, mis vahepeal toimus. Laupäeva hommikul ärkan rõõmsas tujus, ruttu õue vaadates. Eiih, päike pole kadunud! Sõin mõnusalt, natuke olin lebos ja varsti juba õue. Plaan oli palju päikest saada. Sõidsin ripstikuga ja käisin jätsi ostmas. Mingi aeg läksime Marleeni poole, aitasime sünnaks ettevalmistusi teha. Veidi aja pärast käisime uuesti poes, šokolaadi ostmas. Plaanis oli mängida, seda mängu, mis Helena sünnalgi oli, ainult veidi teistmoodi. Vahepeal käisime toas, lipsasin korra oma msnist läbi, mis reostati 3 jobu poolt üpriski kiiresti täis. Suundusime siis õue tagasi. Käisime kooki vahepeal söömas ja. Järsku sadas nagu taevast midagi alla, ma mingi lund sajab v? Keegi vastas selle peale: ja ma mõtlesin homme just randa minna. Naersime pikalt ja hakkasime sellega seoses juttu edasi aretama, mis oli lõppkokkuvõttes megagigahea:D Mängisin ka üle pika-pika aja rahvastepalli, kardsin, et ei oska seal enam midagi, aga ei, polnud nii hull see asi. Veel mängisime mädamuna, hahaha, LIBESTI!!!!:D Kui õues külm hakkas, läksime kuuri pudelit mängima. Seal mul hakkasid kõhulihased juba küll valutama. Igakord, kui minu peale jäi, oli küsimus: KES SULLE MEELDIB?? Vastasin oma arust piisavalt selgelt, et MIHKEL JA JAANUS. Sellegi poolest küsiti seda ainult edasi ja edasi. Teised ju vastasid sellele küsimusele ÕIGESTI! Sellegi poolest ainult naersin. Pärast rääkisime veel anekdoote ja Henri filmis jne. Olime kuuris olnud u 2h, siis otsustaisme poole 1-e aeg õue minna. Mul oli ju ainult top ja kilekas...Külm oli juba nii hilja. Istusime siis lõkke ääres, kuid sellegi poolest otsustasin 1-e paiku koju minna. Kohe mõne minuti pärast tulid teised ka järgi. Käisin korra veel arvutist läbi ja kuna on olnud vägaväga sisukas ja teguderohke nädalavahetus selja taga, siis varsti juba sliiipi. Täna alustasin päeva mõned minutid enne ühteteist. Ärkasin, sõin, õppisin, käisin korra sugulaste juures. Oii, sain kommi, kui palju ja natuke pappi lendas ka jälle. Niihea:P Tulin koju, jälle õue ja tuppa ja õue jne vahelduva eduga, kuni lõpuks jalkat. Algul saime Alvariga bussikas kokku, ta andis mulle enda koti ja siis panid Henriga ratastega veloka poole. Jõudsime ikka samal ajal, kuna nad vahepeal ootasid mind ja jõudsime siis velokale, Gertrud jubaa suvitas seal.Hakkasime peale lööke tegema ja ilmusidki juba Joosu ja Kaspar ka. Gertrud Joosule: "sul on püksilukk lahti." Kaspar:"mina ei teinud" Nooh, sain jälle naerda. Edasi möödus ka kõik jalkat mängides ja põhirõhk oli ikkagi naermisel. Ilm ka ikka supper, liiiga palav hakkas isegi topi ja põlvpükstega. Suht kohe tulid ka Helena ja Oliver. tegime mingid tiimid ka ja korralik mäng võis alata. Ei ma lõin vist enamus väravad ja kui Alvar mängu tuli(oli väravavaht enne) sai ka mõned väravad kirja pandud. ka Joosu peab ära märkima: parim mööda lööja125.Mäng vajus kuidagi ära vahepeal ja Alvar, Helena ja Oliver käisid selveris jätsi ostmas. Me lõime penalteid, ma väravas. Getzzzil eelmisest nädalast veel Siht Paigast Tõbi küljes. Henri ja Mikuga ikka ei saa jalkat, mitu nädalat oled pärast selle tõvega koos. Hiljem läksime veel poodi: mina, Gertrud, Alvar ja Kaspar. tegime ostud ära, kui meenus, et Joosu tellis jätsi ju. Kaspar läks siis poodi tagasi, me velokale. Mõni aeg hiljem ilmus ka Kaspar tagasi ja tal oli joosu jäätis vahepeal pakist välja kukkunud, nii et see enam ei tahtnud seda. Sõime Gertrudi, Helena ja Alvariga selle ära. Alvar veel lisas, et: " Näe, kohe näha, et ema , toidab oma last siin." Vahepeal oli ka Alvari pall kadunud, otsisime, käisime russidelt küsimas aga ei leidnud kuskilt. Statal oli veel palju samasuguseid palle, aga kui lõpuks ära hakkasime minema siis oli järsku täpselt Alvari pall seal maas vedeles. Ta igaks juhuks küsis veel mingitelt, et ega see teie pall pole jne. Need ütlesid, et võta nüüd ära see, näed et keegi nagu ei igatseks seda vms. Võttiski siis lõpuks ära. Kohe peale seda hakkasime kodu poole liikuma. Kuna mul oli bussini 20min aega, otsustasin Henri ja Alvariga koos tulla, jooksin nende kõrval. Peaks mainima, et kiiresti sain- 10minutiga, veidi üle 2km. Nüüd lebos siin kodus, istun rõdul hetkel ja naudin seda ilusat ilma, kuigi päris külmaks hakkab juba minema. Eriti jalgadel, kuna sokke pole jalas:D

 Olge musid siis!;*


   Life is full of beauty. Notice it. Notice the bumble bee, the small child, and the smiling faces. Smell the rain, and feel the wind. Live your life to the fullest potential, and fight for your dreams

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar