Sometimes it's all about the win, sometimes it's about the skiing

 Eelmine nädal koolis oli nagu koolis ikka. Ainult üks õppimisjada. Reedel hakkas pea nii hullult valutama, et tulin kahest viimasest tunnist ära ja vajusin kodus lihtsalt magama. Trenni polnud meil põhimõtteliselt üldse- ainult kolmapäev ja laupäev. Reede õhtul tähistasime Marleeni sünnipäeva. Tüüp viis mind sushisse. Sõin isegi mõne selle asjanduse ära, aga noh ei ole siiski lemmik asi mul see. Pärast käisime coca Candy Kingsist läbi ning läksime koju filmi vaatama. Valisime 21 Jump Streeti ja päris naljakas film oli.
   Laupäeva hommikul tegingi soojendustrenni ära, käisin võtsin Hawaiist oma selle võidetud torusalli ära ning  kodus õppisin ja üritasin oma uurimustöö kava teha. Õhtul vaatasin veel telekat ja oligi kõik.
   Pühapäeva hommikul oli start Pannjärve suunas. Autos magada enam ei suutnud ning tuikusin niisama seal. Kohalejõudes sõitsin raja läbi, elasin väikestele kaasa, kuna enda stardini oli õudsalt palju aega, kuid aeg lendas kiiresti ning varsti olin ka mina seal stardis. 5km uisku läks minna. Sõita oli üpriski hea ja kerge. Püüdsin kohe suhteliselt alguses hulga inimesi kinni. Kokkuvõttes 7 koht. Kui ma nüüd vaatan tulemusi, siis mõtlen, et ma oleks pidand peale seda tagumist hullu tõusu rohkem pingutama... Mis seal ikka. Olime lõpuni ära ning hakkas kodu poole sõit. Nagu meil see aasta juba traditsiooniks on, siis läksime ostsime Statoilist mõned burxid kah. Õhtul olin elav laip.
  Täna jälle kool... Õnneks homseks õppida suht vähe ning seega vaatan telekast igast saateid.

E.