Ma olen ka sealt Annimatsilt nüüd tagasi ja ükskõik kui hea meel mul selle üle ka poleks! See koht oli lihtsalt tõeline urgas. Ainuke asi, mis ei andnud soovida, oli söök. Meie lauas olid veel kõige suuremad õgardid ka ju. Muidu asusime kuskil metsa sees, mega külmas ja niiskes kohas ning niikaugel Otepääst, kus oli kõik kallis OIKi rahvas. Õhtuti küll sebisime ennast kuidagi sinna, aga ilge kammajaa oli alati. Vahet pole, see oli seda väärt. Trennid olid ikka kuidagi väga tavapärased. Suht laagri alguses mul hakkas kand sittakanti valutama nii, et midagi väga ei lasknud teha. Õnneks nüüdseks see valu läinud. Pulss hüppas ka vahest sinna päris lakke miskipärast. Ja siissiiis üks õhtu oli nö aktiivne puhkus ning läksime paadiga sõitma, funfun.
Muud ma nagu öelda ei oskagi praegu. Lisan pilte.
E.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar