Ebaõnnestumine ei tähenda, et oled ebaõnnestuja.

   Noo tere hommik jah ! Kijrutan siis teile oma mitte kõigeparemast nv-st. Reede siis Getzzz ja Kiku siia. Passisime niisama ja hilja-hilja õhtul märkasime, et võiks Joosule sünna kaarti teha. Mõeldud-tehtud, kaart valmis. Vaeva nägime suuht palju. Laupäeva hommikul kell üheksa siis sõit Haanjasse. Bussis nalja kui palju. Lugesime Joosule mikrofoni luuletuse ja lasime sünnipäeva laulu kah. Kui kohal, saime toad kätte ja trenni. Olin siis Liisu Getzzzi Helena Krissu ja Joosuga. SUPPER-HÜPPER väga meeldisid toad :D Trennis siis teatekaid väikstega. Brrr, kui külm. Pärast ruttu tuppa ja sooja dušši alla. Oeh nüüd hea olla ja sööma kohe ning suusad puhtaks. Õhtul veel väike jooksuke ja oligi pm vaba aeg. Seegi sisustatud. Aah, no olid 4 hullu, kes otsustasid kurkale minna. Turvameheks Robert ka kaasa võetud ja asusimegi teele (mina getzzz ja henrid). Suuht pull. Saapad nii libedad et lasime kaameliküngadest alla ja siis mu saapad pöörasid ringi ja siis pool mäge sõidsin selg ees. Ja lõppu muidugi väike kukkumine kah. Saltosid tegime ka siis lumme veidi. Noo me 4 haledat tegime fronti, Roos pani ikka bäki ka ära, oleks peaaegu peapeale maadund. Nii, kui Kurkal siis ei kommenteerri seda. Läksime "lauda" trepist üles ja lasime roberti ette. Ta läks mingisse tuppa ja seal tuli kõva häälega " ROBIIIII" me ehmatasime ära, ruttu-ruttu välja. Ise jumala naerukates. Siis tuli Robert ka välja tagasi ja me seal eemal vaatame. Mikk tuli oma kambaga ja värrki. Ma hüüdsin Henrile et lähme ära ja juba oligi minek. Robert jäi hetkeks sinna, kuid jooksis ka meile järgi ikkagi. Lõpuks siis "A&O-s" tagasi. Mängisime lauajalkat ja värki. Siis läks Robert ära ja me niisama tuikusime seal. Aa, seal oli üks vinge suur pall :P Seisime selle peal aja peale. Supper andekad ! Ja siis juba tuttu ära. Hommiku söök ja kõik ootasime distantsi lühendamist v.a Roos ja Getzzz. Ja siiski,siiski LÜHENDATIGI! Enesetunne oli hea. Närvi ka väga ei tulnud. No lõpuks siis rajal, aga no tee mis tahad, ei jõua ikka. Birgit oli ka peaaegu oma sõnad peas, aga nõuab veel harjutamist. Ise hakkasin naerma seal. Kui 5 kilta läbi, tuli riho rääkima, et no pole minu aasta ja hakkan nüüd vähem(3-4x) trennis käima jms. Eestikateks märtsiks võiks ju vormi saada. Sain sealt paljudelt oi kui paljuga haigelt pähe. Hakkaski tagasi sõit. Ma magasin seal ja olin ns omaette hale. Lõpuks siis kodus ja pool 9 pm magama ära. Siuke tunne oli terve see tagasi sõit, nagu oleks just sõidu lõpetand, üldse ei taastunud :S Aga mis ma siin ikka haletsen, kui võistlust poleks olnud, oleks mega tipp-topp nv olnud !

 Tsaubaka,

Sõprus edendab õnne ja leevendab viletsust, kahekordistab meie rõõmud ja poolitab meie mured. Kõige ilusamat sõbrapäeva mu kallid sõbrad suusatajad, koolikaaslased ja kõik teised ! :))