Laupäev hommikul ärkasime, sõime ja kohe ruttu, ruttu trenni. SUUSAKROSSI! ajeah, Elsa andis kõigile mingid puusuusad alla ja minek. Ei tegelt enamustele said jah sitad, osadele ka paremad suusad. Läksime siis proovima ja oli kelgumäest alla n.ö lained, mogulid vms ja peale seda hoo pealt suht kohe selg ette ja tagurpidi sõit. Ma siis pööran selja ette ja käin rängalt käna. Selgus et mul ühel suusal oli tagant see must osa ära tulnud ja tagurpidi sõita ei saa. Enne ajapeale sõitu siis vahetasid paljud omavahel suuski ja ise sain ka vähemalt terved suusad. Sõidsin siis aja peale ära ja badavaii minekut. Teised sõidsid ikka teist korda ka, aga noh nagu te enamus juba ma arvan, et teate, teen ma vähem. Nuuh, siis trennist koju ja lebosse. Midagi pld teha. Mõtlesin, mis soeng lasta teha javärkki. Rääkisin msnis sõberitega jne.
Pühapäev siis trenni pold ja Koit on kalamäluline, ehk siis laup. õhtul vaidlesime kas trenn on või mitte, mina ütlesin, et pole, tema ütles et on ja pühap. hommikul siis kohe sõimama mind, et mida sa valetasid, ei ole ju trenni. Ma mingi, et ma ütlesingi ju et ei ole. ON totakas ! Ja lõpuks siis ütles: a, ups ma sain siis jälle valesti aru! Aga siis tulid külalised meile. Kadri tuli juukseid lõikama mul ja emmel ja võttis Sofi ja Ossu ka kaasa. Sain siis endale uue soengu: järku+blond salk. Edasi käisin korra õues ja tulin tuppa sauna. Õhtul veel lugesin ja oligi uneaeg käes.

Tsaubaka,
I want to be remembered as the one who always smile, even when her heart is broken. And the ome would always bright up your day even when she couldn't bright her own.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar