Aga tegelikult 26-ndal käisime sugulase juures kuskil Neemel. Kuna ta on suur hobuste armastaja, siis on tal seal täitsa oma tall, heinamaa ja 7 hobust. Sain ka seal neid paitada ja korra ronisin ikka selga ka. Ei, see ei ole minu ala.
Ülejäänud päevadel olengi hommikul pidand selle faking kellaga ärkama ning trenni minema. Üldiselt võin öelda, et enesetunne on hea olnud janii. 29-ndal toimus Keilas üks võistlus, kus kõik on 101 korda käinud ja miskipärast sattusin mina küll sinna esimest korda. Jah, see oli täis ebaõnne: stardis läks kepp kogu aeg alt ära ja muude mägede peal ka. Hiljem avastasin, et tera oli ära tulnud. Kukkusin tuimalt mingi faking sirge peal, panin kepi suusale ette, mv kui loll. Ja muidu oli lihtsalt tunne, et sõidaks nagu kohapeal. Lõppkokkuvõttes jäime Triinuga neljandat kohta jagama.
Muidu olen siin õhtuti niisama Marleeniga põhiliselt olnud, filme vaadand ja noh niisama.
E.
Teile aga kõige ilusamat vana-aasta lõppu ja veel paremat uue algust! :)